Eesti English РуссĐșĐžĐč
Otsi

ajalugu

KiirmenĂŒĂŒ: 
                                                                                                                     
«
»

 
 

 
       
 

Judo looja JIGORO KANO sĂŒndis 29.oktoobril 1860 Mikage vĂ€ikelinnas Hyogo Prefektuuris. Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega fĂŒĂŒsiliselt nĂ”rk nooruk (ka tĂ€iskasvanuna ei ĂŒletanud ta kehakaal 48kg). J.Kano oli veendunud, et toore jĂ”u vastu saab vaid meisterlikkusega ning otsustas hakata tegelema vĂ”itluskunstidega. ta Ă”ppis jiu-jitsut erinevate meistrite kĂ€e all. Kano esimene Ă”petaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid sĂ€ilitati kiivalt vÔÔraste eest. PĂ”hiliseks oskuseks nende vĂ”tete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tĂ€htsaid organeid ja nĂ€rvikeskusi. Tol ajal lĂ”ppesid paljud vĂ”istlused tihti tĂ”siste traumadega ning ka surmajuhtumid polnud haruldased. 18 aastaselt alustas ta treeningud sensei HCHINOSUKE FUKUDA koolis (jiu-jitsu stiil TENSHIN SHINYO RYU). Jigoro Kano osutus andekaks Ă”pilaseks ja ta omandas mitme jiu-jitsu stiili baastehnikad. Õppides Tokyo Ülikoolis oli Jigoro Kano sensei IIKUBO Ă”pilaseks (stiil KITO RYU). Kuna vĂ”itlused lĂ”ppesid tihti raskete traumadega viis see Jigoro Kano mĂ”ttele panna alus uuele vĂ”itluskunstile, mis oleks vĂ€hem ohtlik. Ta asus vĂ€lja töötama sellist enesekaitse sĂŒsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kĂ”ige efektiivsemaid vĂ”tteid erinevatest vĂ”itlusviisidest. VĂ€ga suurt abi Jigoro Kanole osutas saksa arst Erwin Baltz, kes J.Kano palvel mÀÀras kindlaks erinevate vĂ”tete ohtlikkuse inimorganismile. Uude sĂŒsteemi korjusid ainult need enesekaitse vĂ”tted, mis osutusid kĂ”ige efektiivsemateks ning vĂ€hem ohtlikeks. Jigoro Kano nimetas oma sĂŒsteemi JUDOks. Judot vĂ”ib tĂ”lkida kui “pehme tee”. EISHOJI TEMPEL, kus 1882.a Jigoro Kano asutas esimese judokooli KODOKAN. Kano ehitas oma sĂŒsteemi ĂŒles kolmele pĂ”hitehnikale: NAGE-WAZA (heitetehnikad), KATAME-WAZA (maas tehnikad), ATEMI-WAZA (julgestus, enesekaitse). NAGE-WAZA pĂ”hines jiu-jitsu stiilil KITO-RYU, kus kasutatakse palju pĂŒsti tehnikaid (TACHI-WAZA), veeremistehnikaid, nn ohverdustehnikad (SUTEMI-WAZA). PĂŒstitehnikad jagunesid omakorda: TE-WAZA (kĂ€etehnikad), KOSHI-WAZA (puusatehnikad) ja ASHI-WAZA (jalatehnikad). SUTEMI-WAZA ehk veeremistehnikad jagunesid kahte ossa: MA-SUTEMI-WAZA (veeremisega taha) ja YOKO-SUTEMI-WAZA (veeremisega kĂŒljele). J. Kano maastehnikad ja enesekaitse olid orienteeritud jiu-jitsu stiilile TENSHIN SHINYO RYU. Siin olid OSAEKOMI-WAZA (kinnihoidmistehnikad), SHIME-WAZA (kĂ€gistamistehnikad) ja KANSETSU-WAZA (kĂŒĂŒnarliigese valu tehnikad). Jigoro Kano nĂ€gi ette, et kĂ”rgema vöö omanikud peavad teadma ka elustamisvĂ”tteid KAPPO. Uus sĂŒsteem ei saavutanud kohe populaarsust. Neli aastat kestis vĂ”itlus jiu-jitsu ja teiste vanade koolide kasvandikega. 1886 oli lĂ€bimurde aasta. Vaidlus otsustati avaliku vĂ”istlusega. Tatamile tulid 15 Jigoro Kano kasvandikku ja nende vastu astus sama palju teiste koolide kasvandikke. 13 judokat sundisid oma vastased alistuma ja 2 kohtumist lĂ”ppesid viigiga. See oli judo tĂ€ielik triumf. Peab aga mĂ€rkima, et natuke oli mĂ€ngus ka Kano poolset kavalust. Nimelt vĂ”isteldi Jigoro Kano ehk judo reeglite jĂ€rgi, mis andis suure eelise tema Ă”pilastele. Jaapani haridusministeerium tunnustas judot kui ĂŒldist noorte fĂŒĂŒsilise ettevalmistuse sĂŒsteemi. Üle kogu Jaapani avati Kodokani kooli filiaale, mis veelgi kindlustas uut spordiala. 1889. aastal reisis Jigoro Kano Euroopasse ja Ameerikasse, et tutvustada ja propageerida uut ala. Euroopas vĂ”eti judo vastu kĂŒllaltki jahedalt. Siin olid sel ajal moes teatraliseeritud tsirkuseetendused klassikalises ja vabamaadluses. TĂ€nu laialdasele reklaamile oli Euroopas populaarne ka jiu-jitsu. TĂ€nu Jigoro Kano ja ta Ă”pilaste visadusele avati nii Euroopas kui ka Ameerikas Kodokani kooli filiaale. Sensei GUNJI KOIZUMI, 7.dan, lĂ€ks 1918. aastal Suurbritanniasse ja avas Londonis kooli BUDOKWAI. Sensei MIKINOSUKE KAWAISHI, 7.dan asus 1922 Prantsusmaale. Ta on ka ĂŒks judo katade loojaid. Jigoro Kano tegi Euroopasse kokku 8 reisi. ta suri 4.mail 1938.a merel, tagasiteel Euroopast Jaapanisse 78 aasta vanuselt. Selleks ajaks oli Kano nimi spordimaailmas juba laialdaselt tuntud. Ta oli Jaapani OlĂŒmpiakomitee president, esimene Aasia esindaja Rahvusvahelises OlĂŒmpiakomitees (ROK-is). Jigoro Kano oli ka Jaapani KergejĂ”ustiku Liidu president. Jigoro Kano teed jĂ€tkas tema poeg RISEI KANO, kellest sai kaasaegse sportliku judo ĂŒks koloriitsemaid kujusid. Tema tegevuse raskuspunkt oli pĂ€rast Teist maailmasĂ”da, kui Euroopat haaras kinofilmide ja raamatute laine, kus peategelased said kergesti jagu oma arvukatest vaenlastest idamaa vĂ”itluskunstide abil. Saates oma spetsialiste piiri taha jĂ€lgiti Kodokanis vĂ€ga tĂ€helepanelikult, et sĂ€iliksud selle kooli head traditsioonid. . 1948.a loodi Pariisis Euroopa Judoliit 1951.a alustas oma tegevust Rahvusvaheline Judoföderatsioon, mida asus juhtima Risei Kano. 1956.a toimusid Tokyos esimesed maailmameistrivĂ”istlused judos. VĂ”isteldi ainult ĂŒhes kaalus. Esimeseks maailmameistriks tuli jaapanlane SOJI NATSUI. Ka jĂ€rgmisel, 1957.a MM-il ei saanud keegi talle vastu. 1958.a sai tuntuks veel ĂŒks Jaapani judokas, KODJU SONE. Esialgu olid jaapanlased endi vĂ”itmatuses nii kindlad, et esimestel vĂ”istlustel ei viidud sisse isegi erinevaid kaalukategooriaid. Samal ajal aga kasvas ĂŒha rohkem eurooplaste meisterlikkus. 1959.a tunnistati judo ametlikult olĂŒmpiaalaks XVIII olĂŒmpiamĂ€ngudel, mis pidid toimuma 1964.a Tokyos. 1961.a Pariisi MM-il tabas jaapanlasi kĂŒlm duĆĄĆĄ. VĂ”itjaks tuli hollandlane ANTON GEESING. SeejĂ€rel tehti ettepanek vĂ”istelda erinevates kehakaaludes: -68kg, -80kg ja +80kg ning absoluutses kaalus, kus vĂ”isid osaleda kĂ”ik, sĂ”ltumata kehakaalust. 1964.a Tokyo olĂŒmpiamĂ€ngudel vĂ”itsid jaapanlased kĂŒll 3 kuldmedalit, kuid kaotasid kĂ”ige prestiiĆŸikamas kaalus, absoluutses, kus vĂ”itjaks tuli ANTON GEESING. Kaasajal on judos juhtivateks maadeks Aasiast Jaapan, Korea, Hiina. Ameerikast Brasiilia, Kuuba, USA. Euroopast Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania (naised), Holland, Venemaa. Jigoro Kano pidas judot vaatamata sellele, et talle anti sportlik suund, siiski jiu-jitsu ĂŒheks stiiliks. Kaasaja judo ei ole enam vĂ”itluskunst, vaid vĂ”istlusala, spordiala. TĂ€napĂ€evane judo on tegelikult jagunenud kaheks. KODOKAN – see on judo vĂ”istlusalana ja JUDO-HANMI, mis pĂŒĂŒab sĂ€ilitada judot traditsioonilisel kujul, sellisena nagu ta omal ajal loodi. Lihtinimesel on judot jiu-jitsust ĂŒsna keeruline eristada. Erinevuseks on, et JUDO-HANMIs on keelatud valuvĂ”tted silmadesse, suule, ninale, nĂ€ppudele, samuti kĂ”rvadele. Keelatud on ka kĂ€gistamine kĂ€tega. KĂ€gistamine on lubatud vaid kimono abil. Löögi ja heite suhe on JUDO-HANMIs 2:3. JUDO-HANMIs on tehnikad klassikaliste Jaapani relvadega ja katad. VĂ”itluses ei ole tĂ€htis mitte vĂ”it, vaid oma oskuste laialdane demonstreerimine. Seda traditsioonilist judot, JUDO-HAMNIt loetakse kĂ€sivĂ”itluses vĂ€ga efektiivseks ning teda kasutatakse Saksa, Hollandi, Belgia, Prantsuse jt riikide politseiĂŒksustes kĂ”rvuti jiu-jitsuga. Judos on ka veel kolmas suund – JUDO-DO, mida viljeldakse vĂ€hestes riikides. See on paaris katad, mida teostatakse kas suure trummi vĂ”i metronoomi saatel. Partnerid teavad tĂ€pselt liikumisi, seda on vĂ”rreldud ka tantsuga. JUDO-DOs imiteeritakse heidetesse sisseminekut ja vĂ€ljatulekuid ning heiteid. Judo-DO on stressi maandamise ĂŒks efektiivsemaid mooduseid.
Self guided audio tour app image